Estrutura Organizasaun
Estrutura orgánika Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun kompostu husi Sekretariadu Jerál, nu'udar responsável atu garante servisu instrumentál ka apoiu sira ba funsionamentu interna ministériu nian, iha área sira serbisu jerál, jestaun finanseira no efetua koordenasaun ho diresaun nasionál 8 ne'ebé integra iha nia-administrasaun; Diresaun Jerál ba Asuntu Bilaterál mak responsavel ba monitorizasaun no koordenasaun relasaun diplomátika entre Timor-Leste ho Estadu sira seluk iha diresaun nasionál tolu; Diresaun Jerál ba Asuntu Multilaterál no Rejionál mak responsavel ba monitorizasaun no koordenasaun Timor-Leste nia partisipasaun iha ámbitu organizasaun internasionál sira ho reforsu husi Diresaun Nasionál 3; Diresaun Jerál ba Asuntu ASEAN nian mak responsável hodi halo monitorizasaun ba prosesu adezaun ba ASEAN. Diresaun ne'e iha Diresaun Nasionál 3; Diresaun Jerál ba Asuntu Konsulár no Protokolu, mak responsável atu administra rede postu konsulár sira Timor-Leste nian, no organiza protokolu Estadu nian tuir estabelesimentu diresaun nasionál prinsipál tolu; Ikusliu, Inspesaun no Auditória hanesa responsável atu verifika kumprimentu ba lejizlasaun no regulamentu sira ne'ebé iha relasaun ho funsionamentu Ministériu nia servisu interna no esterna sira. Gabinete Inspesaun no Auditoria relata diretamente ba Ministra. Inspetór Gabinete
Perfíl Ministru
BENDITO DOS SANTOS FREITAS
Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste
Bendito dos Santos Freitas moris iha Leorema, Bazartete, Likisá, TImor-Leste, loron 10 fulan Dezembru tinan 1963, durante periódu Administrasaun Portugeza. Nia hahú Eskola Primária iha Koléjiu Infante-de-Sagres, Maliana no nia kompleta Ensinu Báziku, Síklu Sekundáriu, Síklu Liceal no Komplementar iha Externato de São Jose, Balidé no iha Semináriu Diosezanu Nossa Senhora de Fátima, Bispu de Medeirus, Lahane, Dili, Timor-Leste.
Nia hasai ninia Lisensiatura iha Siénsias Literarias no Filozofia iha Institutu Filozofia no Teolojia (STFT), Widya Sasana, Malang, Java Oriental, Indonézia. Iha tinan 1999, nia simu bolsa estudu nian iha British Chevening Scholarship liu hosi British Council Office iha Jakarta, Indonézia no konklui ninia Mestradu (MA) iha Relasoens Internasionais no Estudus Estratéjiku, Departamentu Relasoens Internasionais Universidade Lancaster, Reinu Unidu. Durante ninia mestratadu, nia estuda Teorias Relasoens Internasionais, Diplomasia, Estudu kona-ba Páz, Jestaun ba Rezolusaun Konflitus, Organizasoens Internasionais entre hirak seluk.
Entre fulan Agosto tinan 1998 no fulan Agostu tinan 1999, Bendito dos Santos Freitas halo knaar hanesan Konsultór Provinsiál ba Jestaun (PCM) kona-ba Programa Dezenvolvimentu Sud-distrital (SDP) ho kooperaun Banku Mundial nian. Hosi Outubru tinan 2000 to’o Marsu tinan 2004, nia sai hanesan Ofisial Nasional ba Programa Nasoens Unidas nian ba Dezenvolvimentu (PNUD) iha Dili, Timor-Leste. Bendito dos Santos Freitas mos sai nu’udar profesór iha Dapartamentu Polítika no Siénsias Sosiais iha Universidade da Páz, hosi fulan Abríl tinan 2003 to’o fulan maiu tinan 2004.
Bendito dos Santos Freitas simu knaar hanesan Sekretáriu Estadu ba Formasaun Profisional no Empregu (SEFOPE) iha IV Governu Konstitusional hosi fulan Agostu tinan 2007 to’o fulan Fevereiru tinan 2012, no hanesan Ministru Edukasaun iha V Governu Konstitusional to’o fulan Agostu tinan 2012 to’o fulan Fevereiru tinan 2015. Hafoin ne’e, nia hetan nomeasaun nu’udar Embaixadór Extraordináriu no Plenipotensiáriu Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian ba Repúblika Populár Xína nian hodi simu knaar hahú iha fulan Novembru tinan 2015 to’o fulan Dezembru tinan 2019.
Entre fulan Outuru tinan 2021 no fulan Maiu tinan 2022, nia sai nu’udar membru Konsellu Estadu ba Prezidénsia Repúblika nian no, ikus mai, simu kna’ar hanesan Xefi Kaza Sivil Prezidénsia Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian, iha ne’ebé nia apoia Prezidente Repúblika no Laureadu Prémiu Nobel da Páz, Dr. José Ramos-Horta. Hafoin husik tiha Knaar hanesan Xefi Kaza Sivil iha loron 1 fulan Juñu tinan 2023, nia simu hikas knaar hanesan Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun ne’ebé lidera hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão.
Perfíl Vise-Ministru
JESUINA MARIA FERREIRA GOMES
Vise – Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste
Vise-Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Perfil

MILENA MARIA DA COSTA RANGEL
Vise Ministru ba Asuntu ASEAN husi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun husi
Repúblika Demokrátika Timor-Leste
Perfíl Sekretáriu Jerál

EMBAiXADOR JOÃO FREITAS DE CÂMARA
Sekretáriu-Jerál Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Timor-Leste nian
Gráfika MNEK
